Ta oli just laua äärde istunud kui akna tagant kostus kellegi samme ja summutatud jutukõminat. Ta tõstis pitsi suule. Kõnekõmin kadus nurga taha ning kuulda oli kuidas sammud peatusid ukse juures. Nuga ja kahvel tegid oma tööd - ta sõi täna vaikides. Ka ukse taga oli jäänud vaikseks.
Hommikul … oot, mis hommik?
Mehed olid just laua äärde istunud kui uksele koputati. Tõsteti esimene pits. Koputus kordus, seekord palju närvilisemalt kui esimene kord. Mehed hakkasid sööma. Kostis ka kolmas koputuste seeria - oli ju ka neljapäev. Sellele järgnes vaikus.
Järgmisel hommikul valgustas tõusev päike kraavis lebavate meeste kaameid nägusid.
Mehed olid just laua äärde istunud kui uksele koputati. Mehed tõstsid esimese pitsi. Koputus kordus, seekord palju närvilisemalt kui esimene kord. Mehed hakkasid sööma. Kolmandat koputust enam ei tulnud.
Järgmisel päeval viisid mehed ta aia taha kraavi, teiste juurde.
|
