Automaatteataja

Puhkamine - see on elamine omas ajarütmis. Hommikul mitte teadmine, mitme käe sõrmedel võeb teostatud teod õhtuks üle lugeda. Juhtub, et sõrmi jääb umbes kümme üle - võib rünkpilvi ka lugeda. Sassiminemine on lubatud kuna vahet pole, kas loed 14 või 72 rünkset pilve. Päikese võib vabalt ülesärisse lasta, sest vahet pole. Aegruum on teine. Saab jälle 17 panna ning kõik on korras. Võib vaadata otse ette, rool käte vahel ning lugeda asfaldiauke lõpututel maanteedel. Tervitada päikese käes rammestunult teele jõllitavaid politseinikke. Puhuda neile torusse ja jälle edasi sõita. Mõeldes kas ikka veel äsjanähtud etendusele või juba mõtetes üle kivide vette sammuda. Parkida auto senitundmatusse kohta vilusse kadakate vahele ja mägrad üles otsida. Ja püüda ära arvata, kas sumin ümber pea on sääskedest, lõkkest või millestki kolmandast. Ja järgmine päev jälle.

Muhu saar, Koguva küla.

Mul ei ole just suurem asi loodusfotograafi tehnika kasutada, aga sellegipoolest üks urbaniseerunud kajakapojapilt. Ehk siis leia pildilt üks udune kajakapoeg.

see on hea meetod päeva käima tõmbamiseks:
likeu.swf

ei ega ilma üle hädaldamine nüüd miski popp tegevus ei ole, aga juuni keskpaiga keskpäevane pilt avaneb umbes selline:

Eile oli kehv päev: M. Schumacher võitis järjekordse vormelietapi, Inglismaa kaotas väga nõmedalt Prantsusmaale ja T.H. Ilves vedas isegi kaks kaas-sotsi endaga europarlamenti kaasa.
Lihtsalt erakordselt masendav … lisaks veel see, et see kõik ülalolev kokku tähendas 19:15 kuni ~00:00 teleka-ees-vedelemise maratoni

Hoeh, blogi 24×7 masinasse ringi tõstetud … pärast mõningaid MT baasi kopimise piinu.

Ma teadsin kogu aeg, et mulle Võssotski muusika meeldib. Tänud sellele inimesele, kes miski plaadi kuhugi datanetti laadis … vabandust, ma üritan mõnikord plaate osta ka …
vaata siit juurde »

“Antoonovkad on hapud ja rohelised õunad” mõtles ta selili lebades. Üsna pikka aega lebanuna hakkasid talle põhilisemad elutõed vaikselt kohale jõudma. Miks ka mitte - iga pilv ju rääkis vihmatilkade vahendusel ning rohi sosistas kõiketeadja häälega selja all. Kõik sai rahulikult selgeks. Tugevamad kõrred suhtlesid juba vahetult aju poolkeradega. Polnud ka ime - vaatamata tekkivatele teadmistele maailma korra ja selle ülesehituse kohta, oli lebamine toimunud juba mitu nädalat ning lõppu polnud veel kusagil näha. Ainult ennustaja-mustlasemutt oleks saanud öelda, et tema leidmiseni jäid veel loetud päevad. Mets ainult kohises.

Lisan siia vee ühe alguse peatükist: vot sellise

Vot koolis tuli joonistada. No ei tulnud mul see joonistamine kuidagi ikka välja nagu ma nüüd vaatan:

siin on suuremalt »